DĺLI----Fundu Petrolifera hahu primeiru trimestre tinan ida ne'e ho dezenpeñu ida pozitivu. Fundu hutan rendimentu investimentu $697.1 miloens, nebe'e reprezenta total reformu 3.56%
Fundu ninia kapital aumenta $418 miloens husi $17,4 bilens iha trimestre anterior ba $17.8 bilocus tha trimestre ida ne'e. Reseitas petroliferas hamutuk $21.2 miloens, enkuantu osan sai husi Fundu hautuk $303.7 bilpens, ida ne'e inklui levantamentu husi Governu hamutuk $300 miloens.
Titulus no asoens rejista retornu pozitivu iha primeiru trimestre. Inflasaun global tu'un husi nivel a'as iha tinan kotuk maibé sei kontinua a'as nafatin. Banku sentral sira kontinua hasa'e taxa juru hodi hamenus presaun inflasionária.
"Gañu iha trimestre ida ne'e no kuartu trimestre tinan kotuk tulun taka fali perda/lakon iha valor nebe'e akontese iha inisiu tinan 2022, Fundu ninia retorna anual desde inisiu hamutuk 4.2%," dehan Koordenador Gabinete Polítika Gestaun Fundu Petroliferu Ministeriu Finansas Cosme da Costa Araújo ba Jornalista sira iha Edifisiu Ministeriu Finansas Aitarak laran, Segunda (08/05).
Nia dehan, Asoens fo retornu kada tinan 9.4% desde ninia introdusaun iha 2010, enkuantu rendimentu fixu ninia retornu anual 2% desde 2005. Espera ascens sei fo retornu bo'ot the longu-prazu muibé mai ho volatilidade boot iha kurtu-prazu. Fundu halo adjustamentu ba ninia estratégia investimentu iha Juli 2021 hodi tau ba iha konsiderasaun faze dekumulasaun Fundu, Introdus Karteira Likidez ho ativus risku ki'ik (kaixa no titulus Tezouru EUA ho maturidade badak) hodi finansia Governu ninia levantamentu iha tinan tolu tuir mai.
Restu husi Fundu investe iha Karteira Kresimentu, nebe'e ho durasaun tempu naruk no inklui alokasaun 35% ba asoens, Segmentasaun tulun Fundu diak teb-tebes iha 2022. "Investimentu iha Karteira Likidez ho risku-kiik asegura estabalidade iha ativu ninin valor no finansia Governu ninia levantamentu hamutuk $1.4 biloens, iha tempu ida nebe'e titulus no asoens sira-nia valor monu," tenik nia
Halo rebalanseamentu ba Karteira Likidez husi Karteira Kresimentu kuda tinan hodi tau ba iha konsiderasan Governu ninia levantamentu. Rebalanseamentu halo iha primeiru trimestre ida ne'e,
Nia salienta, lha fim Marsu, $3.2 biloens maka investe iha Karteira Likidez, no $13.9 biloens investe iha Karteira Kresimentu, Alein investimentu iha instrumentu merkadu finanseiru, Fundu mós emite divida privada ba Timor Gap, E.P. iha 2019. Kada tinan avaliador independente halo avaliasaun ha divida privada ida ne'e. (BT)