DÍLI----Servisu Rejistu Verifikasaun no Emprezarial (SERVE) Husu ba Governu atu Fo dalan ba Kooperativa sira, nune'e bele rejistu atu hetan sertifikadu hodi hapas mak asesu ba finanseira.

Tuir Diretor Ezekutivu SERVE Florencio Sanches Informa, SERVE Nia ideias ba Sekretaris Estadu Kooperativa (SEKoop) iha ona Lei kooperativa ninian, depois hari'i tiha ona Hapas Agora seidauk iha mak atu asesu ba Finanseira, SEKoop bele lori politika Kooperativa nian ba Konsellu Ministru kria dekreitu Governu nian hodi bele Fo dalan ba Kooperativa atu bele rejista iha SERVE Hodi bele hetan serfikadu.

“Hau-nia ideias ba iha Vise-Ministru no ba Sekretariu Estadu Kooperativa, Lei iha ona kooperativa hari'I tiha ona, kapas tiha ona, Agora Ita seidauk hapas mak ida atu asesu ba finanseira atu halo Sira-nia sertifikadu, ne'ebe ha'u fó hau-nia ideias hanesan ne'e, Sekretariu Estadu Kooperativa lori politika ne'e ba iha Konselu Ministru atu bele Kria de'it Dekretu Governu nian Fó dalan ba kooperativu bele rejista iha SERVE atu bele hetan sertidaun sertifikadu ne'e hotu ona,” Hatete Diretor Ezekutivu Florencio Sanches Liu husi nia diskursu iha Salaun João Paulo II, Komoro-Dili, Sexta (30/04).

Nia hatutan, Kreditu Ninia hun mak iha Timor-Leste iha pilagru tolu hanesan setor privadu, setor publiku no kooperativu atu bele dezenvolve Ekonomia Rai laran, tanba pilagru tolu ne'e hakerek nanis tiha ona iha Konstituisional Republika Demokratika Timor-Leste.

“Atu hatete Sai ohin husi prezidenti MAEKOM nia hatete katak oinsa atu hetan sertidaun sertifikadu husi SERVE, mai fali Sekretariu Estadu Kooperativa hatete katak oinsa atu bele hetan kreditu los, kreditu ninia hun Sira ne’e katak Ita iha Timor-Leste iha pilagru tolu ne'e hodi dezenvolve ekonomia rai laran mak, Setor Publiku, Pilagru mak Setor Privadu nomos pilagru mak ida ne'ebe mak iha koopretivu, pilagru tolu ne’e hakerek nanis tiha ona iha Konstituisional RDTL, mai ita rezolve hamutuk, se la hamutuk ekonomia iha rai laran labele lao,” Dehan Nia.

Nia Dehan, Iha Tinan 2014 SERVE ko'alia ho Vise-Ministru MTCI, oinsa atu dezenvolve kooperativa iha tempu ne'eba, depois kedas iha tinan ida ho balun hau ko'alia ho Sekretariu Estadu Kooperativa oinsa atu fasilita kooperativa ne’e moris diak liu tan, tanba membru kooperativa sira tuir lei kooperativa koopera malu.

“Agora dadaun hau hamrik iha ne’e atu fo informasaun primeiru atu hatete katak Lei la fo dalan SERVE lunas publiku atu rejista kooperativa, tanba kooperativa mak iha lei rasik iha konstituisional, sira setor privadu nia lei rasik mai ho Parlamentu Nasional, rua ne'e labele interviu ba malu,”Salienta nia. Nia haktuir, Kooperativa hari'i ne'e la'os ida nian, ida ne'e mak diversiu ba uma ida ne'e, kooperativa forte tiha ona ho nia membru iha tiha ona bele hahoris tan nia entidade ida atu bele ba rejista iha SERVE atu hetan sertidaun komersial, sertifikadu ba tim no ne'ebe ohin temi ne'e.

“Ida ne’e Sekretariu Estadu Kooperativa labele sei asesu ba iha finanseira kreditu, tanba iha ne'eba hakerek momos ona katak Sira ne'ebe asesu ba ona sertikadu husi SERVE, agora Kooperativa la hetan ne'e labele, tanba nee Hau sempre husu liliu ba Sekretariu Estadu Kooperativa bele halo Bu'at ruma ba atu bele kooperativa bele ba rejista iha SERVE atu nune'e Sira bele Limita Sira Nia sertifikadu hodi bele hetan ba asesu finanseira nian,” Fó hanoin.

Nia Informa, Iha kazu ida tan iha kooperativa ne'ebe mai husi Luro, husi munisipiu Lautem, membru maiz ou menus 30 ital to'o 60, Sira produs produtu sasan, sira fa'an, sira hetan osan, sira asesu ba bu'at sira ne'e, entaun akontese katak nem sira nune'e Ministeriu Finansas iha ka lae, Ministeriu Finansas haruka sira selu taxa. (BT)