DĺLI----VIII Governu liu husi Ministru Prezidensiá Konsellu Ministru (MPKM) Fidelis Manuel Leite Magalhaes parabeniza jornalista Timoroan ne'ebé komemora Loron 03 maiu Liberdade Imprensa nian atu kontinua nafatin divulga informasaun ba sidadaun sira iha no mós hanesan loron importante iha demokrásia Timor nian.

"Ha'u fo parabens ba iha sosiedade Timoroan tomak, tanba ita hatene katak, hafoin ukun rasik an liberdade Imprensa ne'e sai hanesan objetivu ida ita nia sosiedade estadu no sosiedade tomak Timor-Leste nian," Hatete Ministru PKM Fidelis Magalhaes ba Jornalista hafoin reuniaun KM iha Palásiu Governu, Kuarta(03/05).

Nia dehan, Liberdade informasaun hanesan save ba ita nia rain, maibé liberdade informasaun iha mós komponente katak liberdade Imprensa sira ne'e, entaun ho ida ne'e ita selebra liberdade ida ne'e.

"Imprensa kontinua halo papel ne'ebé importante, divulga informasaun, translite informasaun ba sidadaun sira no mós hanesan Importante iha demokrásia Timor nian, Timor-Leste kontinua rejista melloramentu ita agora iha pozisaun ne'ebé mak di'ak rekoñesidu mundialmente ba iha liberdade Imprensa iha Timor," dehan Ministru.

Nia informa, Ida ne'e merese atu parabeniza sosiedade Timor tomak, parabeniza ita nia estadu ba Imprensasaun Nasionál rasik konkista importante ida ne'e, fiar katak sei kontinua ba oin ita sei fiar Timor-Leste sei nafatin hanesan Estadu Direitu Demokrátiku ida.

"Husu ba parabensss ba Imprensa Timor nian ba loron ida ohin ne'ebé husu atu kontinua nafatin imi atu profisoa hadia liu tan kualidade serbisu ne'ebé mak Jornalista sira presta atu nune'e mantein nafatin iha kredibilidade Imprensa sira nia no kreadibilidade Jornalista sira nian ne'ebé mak fo sai informasaun ba públiku atu ita hotu bele hi'it as serbisu Imprensa no profisaun Jornalista nian," haktuir Ministru.

Ministru Husu mós ba Imprensa nain sira atu halo esforsu hotu tau matan ba Jornalista sira atu bele hadia kondisoens Jornalista sira nian, tantu asesu ba treinamentu no edukasaun kontinua ba Jornalista sira no mós atu garante kondisoens ne'ebé di'ak liu ba Jornalista nia moris loro-loron nian. Enkuantu Jornalista ne'ebé mak halo papel iha Imprensa sira, ne'ebé Imprensa nain mós apela ba sira atu bele fo atensaun liu tan ba traballador Jornalista profisuonais sira iha Imprensa.

"Governu komprimitidu sei kontinua nafatin serbisu hamutuk ho Imprensa sira liu husi Ministru Asuntus Parlamentár Komunikasaun Sosial no Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosial kontinua kapasita Jornalista sira buka dalan posivel atu apoiu mós kondisoens ne'ebé Konsellu Imprensa iha," salienta nia.

Iha sorin seluk Primeiru Ministru (PM) Taur Matan Ruak hato’o votus felisitasaun ba Jornalista sira hotu iha mundu tomak no partikularmente iha Timor-Leste ne’ebé ohin selebra “LORON MUNDIAL LIBERDADE IMPRENSA NIAN”. "Uluk nanain lori ha’u-nia naran rasik no VIII Governu nia naran, hakarak hatao’o votus felisitasaun ba Jornalista sira iha mundu tomak no espesialmente ba Jornalista timoroan sira hotu ba imi-nia loron espesial ohin," Hatete PM Taur liu husi Komunikandu ne'ebé Jornalista Business Timor asesu husi Gabinete Primeiru Ministru iha loron 03 fulan Maiu.

Loron 03 fulan-Maiu, nu’udar loron espesial ida ba ita-boot sira, loron ne’ebé Nasoins Unidas adopta hanesan Loron Mundial Liberdade Imprensa hodi fó hanoin ba País hotu iha mundu tomak atu respeita Liberdade Imprensa.

Tuir ÍNDISE LIBERDADE IMPRENSA MUNDIÁL nian, hatuur Timor-Leste iha pozisaun 17 iha nível global no númeru 1 iha nível Sudeste Aziátiku, Ne’e hatudu katak ita-nia nível iha avansu di’ak tebes iha Sudeste Áziatiku, wainhira ita kompara ho País balun ne’ebé ukun an kleur ona, sira-nia Liberdade Imprensa sei dook liu hosi ita-nian, Ne’e hatudu katak Liberdade Imprensa iha ita-nia Nasaun, nia iha fatin.

“Hanesan Primeiru-Ministru, ha’u orgullu, no ita hotu tenke orgullu ba prestasaun ida ne’e, Governu respeita tebes Liberdade Imprensa, no iha vontade atu kontinua apoiu Insituisaun Média sira hodi kontinua hala’o sira-nia kna’ar ho independente, imparsialidade, responsabilidade no respeitu ba kode etika Jornalista nian nu’udar pilar importante ba ita-nia demokrásia,” katak Primeiru Ministru Taur.

Pais Timor Leste daudaun ne’e iha hela períodu kampaña eleitoral ba eleisaun parlamentar iha 21 maiu 2023 nian, iha situasaun sira hanesan ne’e, jornalista sira-nia papel importante hodi fó kontribuisaun oinsá tulun ita-nia Estadu iha divulgasaun informasaun ne’ebe loos, justu, kredivel no mais edukativu atu bele ajuda ita-nia Estadu iha situasaun ida ne’e.

Ikusliu la haluha, agradese ba imi hotu nia kontribuisaun durante ne’e, ne’ebé hato’o ona informasaun ba públiku sira relativa ho atividade sira governativa nian, maské imi hasoru difikuldades oioin iha terenu, maibé imi nafatin iha vontade, badinas no profisionalizmu. Ba ida ne’e, ha’u-nia hakuak boot ba imi hotu no dala ida tan parabens, Viva Liberdade Imprensa, Viva Jornalista Timor-Leste. (BT)