Portu Dili  mak sai odamatan boot ba importasaun no exportasaun. Dili nudar sentru ekonomika nasaun nian atividade importa no exporta sasan tenke la’o durante oras 24 nia laran. Atu atividade hasai no hatama sasan la’o diak durante oras 24 nia laran, ema servisu iha portu mos tenke servisu regular hein odamatan boot ne’e. Roda ekonomia tenke dulas nafatin. Bainhira roda ekonomia la nakdulas minutu ida ka oras ida nia laran sei fo impaktu mosu kerugian  ne’ebé sura labele.

Ida ne’e mak realidade ne’ebé ita hasoru ho ita nia kondisaun Portu Dili. Alende fatin ba ro atranka kloot, atendimentu servisu portu nian mos sei sai preokupasaun boot. Parte ne’ebé sente afetadu direta konserteza kompañia sira ne’ebé hala’o atividade importasaun no ezportasaun sasan. Maibe preokupasaun boot loloos ne’e ba povu barak mak afetadu indireta husi problema kondisaun Portu Dili ne’ebe kloot no atendimentu ne’ebé limitadu tempu no mos limitadu rekursu umanu.

Tanba roo nia fatin sadere kloot halo roo barak tenke hein malu hakdadak to’o semana ate balu fulan mak foin bele sadere iha portu. Ida ne’e konserteza halo emprezariu liu-liu importador sira lakon tempu, lakon biban, aumenta kustu selu roo no taxa. Atu taka kostu sira ne’ebé sai durante hakdadak atu tama ba portu ne’e, emprezariu sira hakarak ka lakohi tenke hasae folin sasan importadu sira.

Alende ne’e sistema servisu atendimentu sobu naha iha portu mos tenke hadia diak liutan hodi bele funsiona durante oras 24 nia laran. Labele para fali iha loron sabadu no domingu hanesan akontese daudaun to’o ohin loron. Bainhira ita taka iha loron sabado no domingo fo impaktu ba sasan nia folin.

Tanba ne’e governu  ministeriu ne’ebé kompetente ba asuntu servisu portu nian tenke hanoin ona imeditamente ba problema ne’e. Problema portu ne’e presiza fo atensaun seriu husi governu. Loos duni katak portu labele sentraliza iha kapital Dili atu nune’e labele fo impaktu ba iha trafiku sira no mos impaktu ba iha sidade nia furak. Ne’e duni hanoin no preokupasaun atu muda Portu Dili agora ba fali fatin seluk presiza hetan atensaun husi governu atu nune’e atividade ekonomika iha nasaun ne’e la’o diak liu tan.***

Kakein:

“Nudar estadu la bele taka matan ba juventude sira iha Irlandia no Inglatera, maske sira uza passaporte Portugal nian maibe estadu  tenki tau matan ba sira tanba  sira mos nudar sidadaun timoroan.”

Deputada Albina Marcal Freitas

Business Timor edisaun 249

Lali’an:

* Sistema BNCTL falla, professor sira Oekusi la simu salariu

- Importante anima nafatin la abandona alunu sira

* Servisu Portu Dili la obedese ba regulamentu

- Agora biban ba Na’i atu hadia diak liu tan 

* MOPTK sei regula transporte iha kapital Dili

- Tempu regula liu tiha ona implementasaun mak la la’o (BT)